DC-DC-muundur: seadme (nt MOSFET) kiirel sisse- ja väljalülitamisel koos energiasalvestavate komponentidega, nagu induktiivpoolid ja kondensaatorid, jagatakse sisendalalispinge impulsslainekujuks ja seejärel filtreeritakse, et saada stabiilne alalisvoolu väljundpinge. Pinge reguleerimine saavutatakse lüliti sisse--väljalülitusaja (töötsükli) reguleerimisega. Levinud topoloogiate hulka kuuluvad buck (step-down), boost (step-up) ja buck-boost (samm-up/down) tüübid.
AC-DC-muundur: teisendab vahelduvvoolu alalisvooluks, mida saab saavutada trafo-põhiste meetoditega (kõigepealt samm-alla, seejärel alaldamine ja filtreerimine) või lülitusmeetoditega (kõigepealt alaldamine, seejärel kõrge-sageduse lõikamine ja{4}}alandamine).
Signaalimuundurite tööpõhimõte
A/D-muundur: teisendab analoogsignaali digitaalsignaaliks. Levinud tüübid hõlmavad integreerivat, järjestikust-lähendamist ja paralleelset{2}}võrdlustüüpi. Võttes näitena kahe-kaldega tüübi, integreeritakse sisendpinge kindla kestusega, millele järgneb pöördintegreerimine võrdluspingega, vastendades analoogpinge lineaarselt ajaintervalliga, mis lõpuks loendatakse digitaalväljundi genereerimiseks taktimpulsside abil.
Muud signaalimuundurid: näiteks videomuundurid, optoelektroonilised muundurid jne dekodeerivad, analüüsivad ja töötlevad sisendsignaali ning väljastavad sihtsignaali vastavalt eelseadistatud reeglitele.
Põhilised jõudlusnõuded
Muundur peab vastama lineaarsetele karakteristikutele (sisendiga võrdeline väljund), impedantsi sobitamisele (sisend- ja väljundtakistuse sobitamine ülesvoolu ja allavoolu instrumentidega) ja isolatsiooniomadustele (häiringutevastasuse suurendamiseks{0}}).






